Viimastest tegemistest.

Moni aeg tagasi mainisin, et tulevikus peaksin kirjutama vaid uuest ja olulisest infost. Seega ei jaa ma pikemalt pidama episoodil "kui bensiin sai otsa vol 3, kus olukord lahendati F1 teami kiirusega kiirteel". Ja kui keegi peaks arvama, et me ikkagi ei opi oma vigadest, siis nemad eksivad. Meil on nyyd alati bensukanister kastis.

Yleeelmisel laupaeval oli meil kova pidu. Tegelikult on neid tihti aga pohjus, miks ma just selle laupaeva valja toon, on vaga lihtne. Teatavasti on Toomas S-il Perthis paar suhteliselt lahedast sugulast - Toomase isa ema venna pojad:D. Kokku 6 venda vanuses 35-55 ca. Ja nendest 6-st 5-ga kaisimegi valjas. Paeva alustasime kell 3 5,8 kraadise ollega. Onneks suutsid eestlased vordlemisi kiirele tempole hasti vastu panna mida ei saa aga mainida koikide ausside kohta. Enamus vendadest tellisid endale kell 8 taksod. Vaid 1, Harry suutis monda aega kauem huvipakkuvat vestlust arendada. Ohtupoolikut voi parastlounat iseloomustab veel yhe venna kukkumine rentlisse ja pyhapaeva hommikune kohulihaste valu, sest ma pole veel selle kahe kuu jooksul nii palju naernud. Hakkan jarjest korgemalt siinset huumorit hindama.

Kuna kaes on joulud ning sellel kylmal ja lumisel aastaajal kulub vaga palju raha, otsustasime kuni uue aastani veel yhe tookoha juurde votta. Nyyd on meil neid kolm. Kylmikule ja supermarketile lisandus yks transamehe ots. Tegemist on vara/kola kokkuostva/tassiva ettevottega, kes seda siis oksjoni korras maha myyb. Ja meie ylesanne on igasuguse vanaks lainud jama lattu tassimine. Esimesel paeval transportisime Fordi ja Opeli varuosade tehasest riiuleid, teine paev tyhjendasime Perthi kesklinna yhe hotelli viimast kahte korrust. Too ei ole raske ning koige agedamaks muudab selle asjaolu, et me saame ringi soita lubatust veidi suuremate veokatega. Tegemist on 5 tonnise registrimassiga veokatega ning tulevikus ei pea me enam valetama, et nendega soitnud oleme. Siin on see too saamisel tihti suur argument. Kuna juhilubade systeem on siin veidi teine, ei tohiks meil ka politseiga pahandusi tulla.

Umbes nadal tagasi, oosel, otsustas keegi (kuna ma siin ropendada ei tahaks siis ma ei saa seda inimest kirjeldada) meie Sally kyljeakna sisse lyya. Kuna me aga autos midagi vaartuslikku ei hoia, sai keegi loodetavasti purunenud klaasist kasvoi veenihaavad. Samal paeval sadas ka veel vihma - yhest asjast suht palju jama. Kokkuvottes lahenes juhtum aga nagu ikka hasti. Yks tookaaslane teadis teist tookaaslast, kelle vennal on vanade Fordide lammutus, kust uue klaasi poolmuidu saime (28$). Vahetasime ise klaasi ka ara ning auto on taas nagu uus. Ahjaa, sellise auto kyljeakent vahetasime muidu esimest korda ja kyllap ka sellest kukkus see tana parastlounal korra ka veel eest. Aga kaks korda me sama viga ei tee ning olen taiesti kindel, et nyyd ei tule see klaas enam kuskile (lahti saab akent siiski keerata).

Vahepeal oleme tuttavaks saanud rida erinevate rahvaste poegade ja tytardega kaasa arvatud kahe eesti neiuga. Me polegi siin yksi.

Tana kostitas tooandja meid vaniljepudingi ja pulgakommidega.

Koik.