...kolab nagu Jumanji, see laste oudukas, kus Robin Williams vaiske poisina lauamangu sisse imeti ja 40 aastat hiljem naasis koos ahvikarjaga, ise oluliselt mitte palju erinedes. - tegelikkuses on tegemist suure rahvuspargiga in the middle of nowhere. Lahkusime piltilusast Coral Bayst ja soitsime ca 750 kiltsa sisemaale, kus temperatuur naitas, et kui tahan, siis lohun termomeetreid ja autodel jahutusvoolikuid.
Peatusime vaikses bensukas taaskord keset tyhermaad, kus autot tankides voisid enda korval seisvale veisele ka voolikust lonksu pakkuda ja hiljem koos suitsu teha :)
... jarsku hakkas kapoti all miski susisema ja auto alt voolas valja heleroheline vedelik, tundsime end nagu mehed mustas, kes koristavad ilmaruumi universumi saastast. Susin kestis veel kaua ja loik yha suurenes, synkroonis suurenes ka meie uudishimu. Nagu arvata vois oli tegemist jarjekordse peajalgsega Orioni voolt, kes oli salamahti meile mootorisse pugenud ja nyyd, suurest hirmust, et ta avastatakse, end tais lasknud. Selle aja peale kui me kapoti yles tostsime oli vaike porguline joudnud juba jalga lasta ja krt auto radika jahutusvooliku ka katki hammustada. Loikasime voolikust katkise jupi maha, klamber peale, vesi radikasse ja reis jatkus.
Oo veetsime Tom Price nimelises linnas karavanipargis. Saabusime parki koos pimedaga ja receptionis ei olnud enam kedagi. Naabrimees Paul, hea inimesena, lubas meil oma grillil kartuleid ja sinki praadida. Ohtu jatkus meeleolukalt basseinis, kuni mingi hetk tuled maha voeti. Ei tea, kas selleparast, et otsustasime lopuks sootuks alasti kymmelda?
Hommikul ei kysinud varavas meilt keegi midagi, ise ka pakkuma ei lainud, lahtusime kuldreeglist - ara ole kunagi esimene, viimane ega vabatahtlik! Sel korral saastis "kuldreegel"meile teatud koguse raha.
Karijini rahvuspark http://en.wikipedia.org/wiki/Karijini_National_Park Jarjekordne palav paev. Termomeetri nait viludas +46C otsustasime kompida labi moned matkarajad, kaia kaljude vahel ujumas ja oo rahvuspargis veeta. Oh, seda silmailu, kujutage end sulistamas kanjoni pohjas olevas looduslikus basseinis. http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Kermits_pool.jpg, http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Karijini.jpg Et kanjoni pohja jouda pidi natuke siin-seal turnima, aga see koik oli kuhjaga seda vaart.
Telklaagri seadsime pysti keset parki, ymbritsetuna poostastest, korbest ja magedest..ja karbestest. Eeskujuliku skaudina oli minu kohus kaaskannatajatele teha lyhikokkuvote filmist Mountains Have Eyes. Loole lisasid vurtsi Bushtoileti uksel ja seintel olevad vereplekid ja loomulikult taamal korguvad synged maed.
Nagu oudusfilmile kohane lahenes pimeduse saabudes meie laagriplatsile ka aikesetorm. Enne kui magama saime, nagi Max, et laua juures, kus me just hetk tagasi olime einestanud, liiguvad mingid kogud. Kui ma Maxini joudsin, oli ta juba joudnud jalgupidi laua otsa ronida ja sihtis taskulambi hagust valgusvihku poosastiku poole, korrutades mulle, et nae nae, silmad saravad vastu. Kuna Max ei olnud enne midagi sellist nainud(ja Tups oli juba telgis), siis ta igaks juhuks palus mul lyhidalt kirjeldada keskmist dingot. Fred Jussi oleks kindlasti paremini dingot kirjeldanud, minu versiooni kohaselt on dingo koera ja rebase armastuse tulem. Nyyd oli Max kindel, et nagi dingot :) ja vaevalt, et Max Fred Jussit yldse teabki.
Lyhidalt - magadel on silmad, dingodel on kombeks tulla telkide vahele oma arveid klaarima, mis kulmineerub lopus yhisulumisega ja seekord laks aiksetorm napilt mooda. Home and dry!
Hommikul tegime veel vaikse supluse piltilusas looduslikus basseinis ja otsustasime sisemaa punase liiva enda taldadelt selleks korraks pyhkida ja seadsime suuna Port Hedlandi poole. Ah jah, vahepeal koorus kuumaga yhelt rehvilt muster maha, mis tanaseks on leidnud jalle endale uue kuue.
Nahes Port Hedlandis ainult toostust enda ymber tundisme raha lohna. Sestap kaisime tana mitmes toobyroos end registreerimas. Palgad on siin oluliselt paremad, kui Perhthis. Votmesona on kaevandused, kus kraabitakse maast valja viimnegi rauatykk, raakimata kullast jne.
Nadala pirn! Kaubanduskeskuses, olles sisseostud teinud, ootasime kassa jarjekorras. Kassa korval asus poe infopunkt, kus keegi oli mikrofoni valveta jatnud. Tupsu motteid hakkas dikteerima vaike saatan ola pealt. Ja juba jargmisel hetkel deklameeris Tups mikkarisse kovas ja selges eesti keeles..."mina tapsin, mina tapsin ja mina nus...in seda siga ka perse!"(http://youtube.com/watch?v=heCg28fW3Qg) vaike aasia naine yritas Tupsult mikkarit tagasi voidelda, ent asjatult. Tups lopetas rahulikult oma motte, vabandas hiina daami ees ja minul jalle tilgad pyksis.
Fannidele teadmiseks, et tegin endale Skype-Ini numbri, mis on minu kulul suunatud kohalikule moblale. Kui miskit asjalikku on oelda, naiteks tere, siis andke tuld. Tegemist on rahalises mottes eestist helistades tavalise lauanumbriga 7121076
Peatusime vaikses bensukas taaskord keset tyhermaad, kus autot tankides voisid enda korval seisvale veisele ka voolikust lonksu pakkuda ja hiljem koos suitsu teha :)
... jarsku hakkas kapoti all miski susisema ja auto alt voolas valja heleroheline vedelik, tundsime end nagu mehed mustas, kes koristavad ilmaruumi universumi saastast. Susin kestis veel kaua ja loik yha suurenes, synkroonis suurenes ka meie uudishimu. Nagu arvata vois oli tegemist jarjekordse peajalgsega Orioni voolt, kes oli salamahti meile mootorisse pugenud ja nyyd, suurest hirmust, et ta avastatakse, end tais lasknud. Selle aja peale kui me kapoti yles tostsime oli vaike porguline joudnud juba jalga lasta ja krt auto radika jahutusvooliku ka katki hammustada. Loikasime voolikust katkise jupi maha, klamber peale, vesi radikasse ja reis jatkus.
Oo veetsime Tom Price nimelises linnas karavanipargis. Saabusime parki koos pimedaga ja receptionis ei olnud enam kedagi. Naabrimees Paul, hea inimesena, lubas meil oma grillil kartuleid ja sinki praadida. Ohtu jatkus meeleolukalt basseinis, kuni mingi hetk tuled maha voeti. Ei tea, kas selleparast, et otsustasime lopuks sootuks alasti kymmelda?
Hommikul ei kysinud varavas meilt keegi midagi, ise ka pakkuma ei lainud, lahtusime kuldreeglist - ara ole kunagi esimene, viimane ega vabatahtlik! Sel korral saastis "kuldreegel"meile teatud koguse raha.
Karijini rahvuspark http://en.wikipedia.org/wiki/Karijini_National_Park Jarjekordne palav paev. Termomeetri nait viludas +46C otsustasime kompida labi moned matkarajad, kaia kaljude vahel ujumas ja oo rahvuspargis veeta. Oh, seda silmailu, kujutage end sulistamas kanjoni pohjas olevas looduslikus basseinis. http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Kermits_pool.jpg, http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Karijini.jpg Et kanjoni pohja jouda pidi natuke siin-seal turnima, aga see koik oli kuhjaga seda vaart.
Telklaagri seadsime pysti keset parki, ymbritsetuna poostastest, korbest ja magedest..ja karbestest. Eeskujuliku skaudina oli minu kohus kaaskannatajatele teha lyhikokkuvote filmist Mountains Have Eyes. Loole lisasid vurtsi Bushtoileti uksel ja seintel olevad vereplekid ja loomulikult taamal korguvad synged maed.
Nagu oudusfilmile kohane lahenes pimeduse saabudes meie laagriplatsile ka aikesetorm. Enne kui magama saime, nagi Max, et laua juures, kus me just hetk tagasi olime einestanud, liiguvad mingid kogud. Kui ma Maxini joudsin, oli ta juba joudnud jalgupidi laua otsa ronida ja sihtis taskulambi hagust valgusvihku poosastiku poole, korrutades mulle, et nae nae, silmad saravad vastu. Kuna Max ei olnud enne midagi sellist nainud(ja Tups oli juba telgis), siis ta igaks juhuks palus mul lyhidalt kirjeldada keskmist dingot. Fred Jussi oleks kindlasti paremini dingot kirjeldanud, minu versiooni kohaselt on dingo koera ja rebase armastuse tulem. Nyyd oli Max kindel, et nagi dingot :) ja vaevalt, et Max Fred Jussit yldse teabki.
Lyhidalt - magadel on silmad, dingodel on kombeks tulla telkide vahele oma arveid klaarima, mis kulmineerub lopus yhisulumisega ja seekord laks aiksetorm napilt mooda. Home and dry!
Hommikul tegime veel vaikse supluse piltilusas looduslikus basseinis ja otsustasime sisemaa punase liiva enda taldadelt selleks korraks pyhkida ja seadsime suuna Port Hedlandi poole. Ah jah, vahepeal koorus kuumaga yhelt rehvilt muster maha, mis tanaseks on leidnud jalle endale uue kuue.
Nahes Port Hedlandis ainult toostust enda ymber tundisme raha lohna. Sestap kaisime tana mitmes toobyroos end registreerimas. Palgad on siin oluliselt paremad, kui Perhthis. Votmesona on kaevandused, kus kraabitakse maast valja viimnegi rauatykk, raakimata kullast jne.
Nadala pirn! Kaubanduskeskuses, olles sisseostud teinud, ootasime kassa jarjekorras. Kassa korval asus poe infopunkt, kus keegi oli mikrofoni valveta jatnud. Tupsu motteid hakkas dikteerima vaike saatan ola pealt. Ja juba jargmisel hetkel deklameeris Tups mikkarisse kovas ja selges eesti keeles..."mina tapsin, mina tapsin ja mina nus...in seda siga ka perse!"(http://youtube.com/watch?v=heCg28fW3Qg) vaike aasia naine yritas Tupsult mikkarit tagasi voidelda, ent asjatult. Tups lopetas rahulikult oma motte, vabandas hiina daami ees ja minul jalle tilgad pyksis.
Fannidele teadmiseks, et tegin endale Skype-Ini numbri, mis on minu kulul suunatud kohalikule moblale. Kui miskit asjalikku on oelda, naiteks tere, siis andke tuld. Tegemist on rahalises mottes eestist helistades tavalise lauanumbriga 7121076
1 comments:
Väga lõbus kirjatükk. Peab tõdema, et Toomas oskab kirjutada küll, kui viitsib ;). Selles, et tal fantaasiat jagub, ei ole kunagi kahelnud. Tups, järgmine kord kui võimalus avaneb, võiksid sealmail tutvustada eesti klassikalist luulet... Liiv, Koidula, Õnnepalu ;)
Post a Comment