Palav on

Tere taas. Vabandust, et monda aega ei ole kirjutanud. Ma pakun, et koige suurem syydlane selles on Eesti Paevaleht. Nimelt ei olegi viimane veel soovinud meie lugusid laupaevases lisas jarjejutuna avaldada ning seega puudub meil siiani igasugune kohustus asju kirja panna. Ega mul polnud ka praegu plaanis midagi kirjutada (no mis ma ikka tyhjast kohast juttu imen; pealegi ei saa koigest kirjutada, toetajad ja delfi lahevad p6lema ju) aga yks lugeja avaldas suuremal maaral survet ning olgu siis blog. Pealegi on meil nyyd ka tasuta internet. Vastas hosteli Cocos omanik, vanem naisterahvas tundub olevat arvutiasjus natuke vohik ja nii levibki nende ja linna ainus tasuta wifi meie hosteli rodule.

Esimene kompanii, kes suutis lopuks Tupsi ja Tom'i / Team Estonia / Tom'i ja Jerry (hyydnimed ylemustelt) lahku lyya, oli Paspaley. Nimelt olin mina vahepeal veel yhe vahetuse Talbot Bays, Toomas S tootas sel ajal Paspaley kontori tagahoovis. Nyyd on Toomas S farmis ja mina tootan maal. Farmi toost ma eelmises sissekandes natuke juba kirjutasin. Nyyd kirjutan toost tagahoovis:). Paev algab kell 7 hommikul, ametlikult. Ja 7ks jouavad koik ka toole. Aga enne 8-t ei toimu meie paadikuuris peale hommikukohvi joomise veel mitte midagi. Voi siiski. Esimesed jaapanikeelsed roppused on selleks ajaks siiski juba opitud. Varsti tuleb ju louna ja siis laheb andmiseks. Tooks on koite kokku sidumine, nooridele solmede sisse tegemine ja veekahuriga paikesest kuumade kehade jahutamine. Viimase lause all pidasin silmas seda, et tegelikult ei tee me seal suurt mitte midagi. Kell 12 on tunnine louna ja kell 3 on kuuri uksed kinni. Vahel tundub, et paeva mote ongi jaapanlaselt Keisukeselt roppusi oppida, et lounapausil itaallast Matteod ning austraallast Teod nendega kostitada. Nemad kostitavad mind muidugi ka aga seda koike vaid oppe eesmargil. Pildil mina ja Keisuke, tood rabamas nagu naete.



Esimese suurema uudisena voiks ara markida auto otsu. Ostsime Maxilt soodsa hinnaga 1992 aasta 4 liitrise Ford Falkoni. Sama auto, millega Perthist siia tulime ning millega seob meid juba ca 6000 km yhiseid auke ja aknaid. Max ise soidab varsti Aasiasse ning autot enam ei vaja - seega oli tehing igati kasulik molemale poolele. Autoost toob endaga kaasa loomulikult ka teataval maaral uusi kohustusi ja tana peale tood likvideerisingi autost loodetavasti loplikult vordlemisi suure sipelgapesa. Vaevalt see kellelegi imelikuna tundub aga ytlen lihtsalt ara, et see oli tagumise istme all. Ja minu autoostu tahistati ka toojuures. Ise sain sellest teada alles siis kui ohtul linnas peale pikemat tiirutamist vaba parkimiskoha leidsin. Matteo ja Teo olid varviliste koie yhe otsa auto alla kinnitanud, teisest otsast leidsin tuhja joogipulbri pyti. Nagu just abiellunu. Autoostu tahistasime muidugi ka isekeskis ja nii, et koik osapooled asjst teadsid. Ja tanu nendele pidustustele pidime tervise sunnil, jargmisel paeval, vabariigi synnipaeval vaid kooki sooma. Igasugune teistsugune tahistamine oli anatoomiliselt voimatu. Pildil mina, Max, Toomas ja Spirit.



Varsti laen rohkem uusi pilte yles aga seekord ei tee uut kataloogi, vaid lisan pilte viimasesse kausta "Broome, Talbot Bay". Ja ei ole motet iga paev ise kontrollida, server voib umbe minna. Ma annan blogis sellest ikka teada.

Raggamasta lainetel. Toomas E