Nyyd on igal juhul selgeks saanud, et ei mina ega Toomas S viitsi seda blogiasja Filipiinidest algusest lõpuni ja ühe korraga valmis kirjutada. Asjaga tegime siiski algust ja hetkel avaldan selle, mis valminud. Ausalt ei tea, millal järge oodata - Paspaley suutis Team Estonia taaskord lahku lüüa ja paar nadalat, mündiviskamise tulemusel ning saatuse tahtel on Toomas S merel. Mis minust saab, ei tea. Toredat blogielamust teile!
Ah et filipiinidest. Ok! lend Darwinist Singapuri möödus suht rahulikult, selle hetkeni, kui esimesed venid sai tehtud. Austraalia rahabossidena ei tekitanud hetkekski küsimust, kas lennuki pardal eksootilistest veinijookidest end "piloodiks" rüübata. Maandusime ärgates keset ööd Singapuris, Tups keeras pingile magama ühinesin kõrvalpingil pärast väikest einet ja ohtrat vett.Läbi une sahiseva liuglesin järgmise lennukini ja jätkasin kääritatud radadel. Pardal langesin sügavasse vestlusesse kaasreisijaga teise maailamsõja teemdel aasia ja austraalia vaatevinklist, ühtlasi kirjutasin salfakale paar luuletust magavast Tupsust, kes oli eelnevalt suutnud ühe Singapuri stjuuardessi numbri oma telefoni salvestada.
Maandusime peatse Filipiinidel. Sisemisele udule lisandus välimune sudu ja eesmärk oli võimalikult kiiresti ja muretult, ilma liigse pingutuseta lennujaamast hotelli jõuda. Kataloogist valik tehtud, viidi meid Angel Citysse. Võtsime eraldi toad, kiired dušid, tunnised massažid, tüdrukud hotelli kaasa ja tundsime end lõõgastunult. Tüdrukutest rääkides ei saa mainimata jätta õhtu naela "Tups ja piiblilood" :) Enne õhtul hotellist lahkumist redutasin Tupsu toas, seni kuni ta end sealt pesi ja lokke sättis, mis andis mulle liiga palju igavat aega, mis omakorda vajas huvitavat sisu. Öökapi sahtlist leidsin vana hea piibli uue testamendi ja suskasin selle kelmikalt Tupsu voodis ühe padja sisse....
Tulime linnast tagasi, tüdrukud läksid mõne aja pärast oma teed, minul veel und ei olnud, seega läksin "naabrimehega" aru pidama, mis temal õhtu plaanid ette näevad. Rääkisime asjast ja muidu, a võibolla ka mitte, kuni Tups pihtis, et temal väga veider tüdruk tuppa juhtunud. Tüdruk viks ja viimatsepääl aga et olla millegipärast piibli padjapüüri sisse paigutanud ja ise veel eitas ka juhtunut. Eks kiskus ikka näo naerule küll :) Mõelda vaid, mida tüdruk võis arvata, kui Tups padja seest mingi hetk piibli välja sikutas ja kahtlustava pilguga piigale otsa vaatas. Nautisin hetke ja tunnistasin oma osalust piibli loos. Piiblilood saatsid meid tervel tripil.(Ice Age: where`s the bible/baby) Põrgule samm lähemal!
Igatahes, lahkusime Angelist Mindroro saare suunas, kus kostitasime end luksusliku puhkusega villas kaks nädalat. Mindoro saar on oma mõõtmetelt ja rahvaarvu poolest kordi suurem kui Saaremaa ( Filipiinide 7000-st saarest suuruselt kolmas vist), kuid sellest, millest Vikipeediast isegi lugeda saate, pikemalt ei peatuks. Villa ise oli kahest kohalikust keskusest võrdselt ca 5 km eemal imeilusas lahesopis. Selleks, et saarel kohalikest sõltumatult ringi liikuda rentisime kohe esimesel päeval samuti kaheks nadalaks krossitsiklid ning puhkus võis alata. Nende nadalate kohta võiks küll ütelda, et päevad olid vennad. Pärastlõunane äratus, duss, kerekinnitus kohalikes restoranides ning tagasi koju, et jääkülm rummipudel avada ehk teisisõnu õhtuseks väljasõiduks valmis seada. Motikatega sõitsime üldse väga harva...kaine peaga ning võiks ütelda väga õnnestunult. Samas meil ei olnud meil suurt valikut, sest piirded kitsal ja käänulisel mägiteel kodust linna olid valmistatud kohalike vaieldamatult andekate meistrimeeste poolt okastraadist. Toomas S oleks ükskord peaaegu sellesse okastraati ka sõitnud, kuid viimasel hetkel sai ratta pidama. Mina sõitsin otse tema taga ja vaatepilt ei olnud üldse mitte meeldiv. Õnneks oli Tom sellel hetkel rattal üksi. Ka see oli puhas juhus, sest enamus õhtutest pidime saatuse tahtel tagapingil sõidutama ka kiljuvaid sõbrannasid. Minul õnnestus aga korra oma rattaga teelt välja kimada, kuna ei suutnud arvesse võtta kiirust, järsku kurvi ja asjaolu, et mootorrattal puudub murul igasugune pidamine. Irooniliseks teeb kukkumise asjaolu, et minu keha ja vaim olid sellel hetkel igasugustest meelemürkidest puhtad. Õnnetus ise oli taas õnnelik, sest ei rattal ega mul polnud suuremaid vigastusi, verised koorikud peopesadest kadusid kahe nadalaga:).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment