Kambodzas

Rahvusvaheline Karmapank valjastas mulle vahepeal suures koguses ja vaga suure intressimaaraga kuuma Kolumbia tydruku naol laenu. Nyydseks on Bangkoki seiklused labi ning aeg intresse maksma hakata. Nimelt kaotasin ara oma eesti krediitkaardi, millega ma muideks olksin pidanud ka oma silmaoperatsiooni eest maksma (mis nyyd muidugi ara jai). Sellega polnud asi veel loppenud, sest suutsin ara kaotada ka oma austraalia krediitkaardi. Ok, paanitsema ei hakanud ning tellisin aussi pangast uue mis joudis Pangkokki nadalaga. Roomu jatkus aga vaheseks, sest peale uue pin koodi havitamist meenus voi siis enam ei meenunud vajalikud numbrid. Lollusel pole piire ning teine Tom ootab huviga millal ma oma passi ara kaotan. Imelik on see, et vanasti ei oleks minuga mitte kunagi midagi sellist juhtunud. Olgu see, kui mulle peaks aga keegi veel sellistel tingimustel laenu valjastama, oleksin (voi) sees. Koik hispaania keelt oppima!



Joudsime Kambodzasse. Esmalt ei pidanud me siia yldse tulema ning otsustasime Taist otse Vietnamisse soita. Ilmakaardi uurimisel selgus aga, et Tail ei olegi yhist piiri Vietnamiga. Olles aru saanud oma valearvestusest, sattusime paanikasse (no ei sattunud tegelikult) heidsime voodile ning naersime nii kaua, et kohulihased veel jargmisel paeval valusad olid. Plaan B - lendasime jargmisel hommikul Phnom Penhi ja siiani ei ole me seda otsust veel kahetsenud. Kambodza on oma inimeste, looduse ja toidu naol parima mulje jatnud.

Paar paeva tagasi kylastasime Angor Wati (templikompleks). Leppisime kohaliku giidiga kokku templikylastamise aja 5-ks hommikul. Eelmisel ohtul oli kavas vaid kerge ohtusook kahe rootsi neiuga peale mida tagasi hotelli, et jargmiseks hommikuks valja puhata. Minu ja Tomi teed hargnesid kell 3 hommikul ning ristusid taaskord kell 5 hotelli ees. Loomulikult ei olnud me minutitki maganud ning koos voetigi vastu otsus mootorrattaga poodi soita, et keha ja vaimu kohalikul ollel turgutada lasta. Templisse joudsime oigeks ajaks ja koik oli vaga tore hetkeni, mil pidasime arukaks labi plekkpurgi raggamasta lemmiktaime auru sisse hingama hakata. Olime sellel hetkel templis, kus Angelina Jolie Tomb Rideris ringi jooksis - meie ka! Vaene giid oli vahepeal paris suurtes raskustes meie leidmisega kuid siis jalle mitte, sest meie kiireid peitemanoovreid saatis vali naer. Onneks nagime ikkagi koik vajaliku ara ning lounaks hotelli tuttu. Muide ka minu eilne paev laks umbes sama rada, sest magama sain yheksa paiku hommikul. Nihutame piire ja kui keegi teist peaks Toomas Siga raakima, ei maksa teda enam tosiselt votta. Mina oskan sellest juba aru saada, kuid teid voib ta ara petta. Moned naited:
Gin eile eriti ei lainud - Tom joi ara 75% suurest Gini pudelist.
Tana eriti ei tiku - pidu kestis jargmise paeva lounani.
Ei - Jahh.
Ja yldse koik muu, mille peab taielikult ymber keerama, et aru saada mida mu sober mulle ytelda tahab.

Homme soidame lounakambodzasse. Plaan sukelduma minna ning niisama kurnatud keha rannapuhkusega kosutada. Ja siis edasi Vietnamisse, Laosesse ja Hiina. Seda muidugi ainult juhul kui need riigid ikka seal on kus me arvame, et nad on. Peaks vist ikka kaarti vaatama.