Hiina = palju viina

Kes teise Tomi jouluveinise kohati kaootilise blogi labi lugeda suutis sai aru, et lisaks Tallinna linnapeale ning Igor Mangile on tema "under" listis ka Hiina. Ytlen kohe ara, et ka mina olen blogi kirjutamise hetkeks kahe nadala pikkusest punnsilmadega voitlemisest, ignorantsusest ning riigikorra idiootsusest vaimselt ebastabiilsele tasandile viidud. Teise Maailmasoja aegu kehtis saksa sojavaes reegel, mille kohaselt mone konflikti esinedes reameeste vahel pidi kannatajapool enne ylemustele ettekandmist (kaebamist) 24 tundi ootama. Asja mote selles, et aja moodudes paistavad probleemid tihti tyhised. Ma voiks aasta ka oodata ja ikka ei unustaks. Aitaks siis olukorda parandada kasvoi moni ilus hiina neiu ning hea hiina olu aga need valikud on olemasolu puudumisel voimatud. Ok, voibolla teen monele neiule ylekohut, ollele aga kindlasti mitte.

Alustan suhtlemisest. Kuna mina linnukeelt ei raagi, osutus see voimalikuks vaid yksikute tyytute Pekingi kunstitudengite voi vaheste noortega hotelli personali hulgast. Fred Jyssi vaidleks kirjeldatud hullule olukorrale kindlasti vastu aga tema on lindudega raakinud aastakymneid. Rongijaamast naiteks osutus Hiina-Vietnami rongipileti ostmine voimatuks, kuna pooletunnise fyysiliselt sisuka vestluse tulemusel sain aru, et piletimyyja ja tema ymber kogunenud jyngrid ei tea, et nende lounanaabriks on Vietnam. Selle ma siiski annaks neile andeks, avastasime ju meiegi monda aega tagasi uue riigi - Kambozsa Tai ja Vietnami vahel.

Interneti kasutamiseks avalikus netikohvikus (eesmargiks toenaoliselt laanemaailmaga sidepidamine ja Hiina hullust olukorrast raporteerimine) nouti meilt passi. Viimase puudumisel naidati viisakalt ust. Oigesti tehti ka, muidu oleks see blogi juba ammu yleval olnud ja Euroopa valgem.

Bank of China ei tea samuti, et Hiinale lounast Vietnami riisikybarad paistma hakkavad, kyllap rongijaama tytarettevote. Hiina vist arvabki, et paele nende eksisteerib maailmas vaid USA ning pangas vahetatakse ainult dollareid. Arvate, et nagu mujal maailmas, votab ka Hiinas lihtne rahavahetusprotsetuur moned minutid? Meil laks tund. Linnukeelsete dokumentide taitmine vaevu inglise keelt koneleva pangakontori manageri abiga vottis loviosa. Hotelli nimi, kodune aadress, telefoni number, rahavahetamise pohjus, passikoopia ning viisakoopia yhes, laks raha lugemiseks. Ka see vottis oma veerand tundi. Kyllap peeti vahepeal aru maailmapangaga ning kindlasti laks yks koopia koikidest dokumentidest ka Mao Ze Tungi maosoleomi keldrikorrusel asetsevasse riigi salajaste dokumentide arhiivi.

Kaisin ka Xianis, mis tundud Terrakota sodalaste poolest. Xianis oppisin, et kui hiina kodutu mees tipptunnil keset rahvarohket tanavat kustumatut sugutungi tundma peaks, ei pea ta paljuks ennast seal samas rahuldada. On ju ebatervislik kihki endas hoida ja eks seal see pika eluea saladus peitub. Zenzen on petekas. Mina kiitsin soliidset harrat vali naeruga, ema kattis silmad ning kaameral sai aku tyhjaks. Sodalased ise olid uhked!

Yleeile ohtul istusin Pekingis rongile plaaniga otse Vietnamisse soita ning Hiinale jargmine kord juba piiritagalt lehvitada (jah lopuks onnestus mul koht leida, kus yks synpaatne vanem meesterahvas kalendri, taskuarvuti ja kehakeele abil oige rongipileti myys). Teine Tom jai yheks paevaks veel Pekingisse ning lubasime jargmine kord kohtuda kas Hanoi KFC-s voi Hiina-Vietnami vahelises piiritsoonis viisatehingu ebaonnestudes. Kupeekaaslaseks sattus seekord vene keelt konelev vietnamlane, kes pyhadeks koju soitis kingituseks fotoseeria valgest tema jaoks hiiglaslikku kasvu tunduvast valgest reisikaaslasest. Koos soime vene komme, sihvkasid ning joime teed. Muide kui kupeekaaslastest raakida siis Pekingisse soites sain tuttavaks yhe noore lennukiinseneriga, kes linna saabudes mind oma otsekohesusega yllatas oeldes: I want to play with you! Veel meenus, et laoses pakuti mulle ka kohe bussist valjudes yhe liigagi naiseliku noormehe voi vastupidi poolt tasuta tuba nadalaks. Keeldusin molemast pakkumisest. Teine Tom tahtis toa pakkumise vastu votta plaaniga omanik sealt ise valja tosta.

Tagasi Hiina-Vietnami piirile. Eestlastel puudub ametlikult voimalus piirilt Vietnami viisat osta kuid kuna sellega on moned varem hakkama saanud, otsustasin ka proovida. Taskus monikymmend dollarit ning enesetunne suhteliselt kindel sain aru, et seekord asjad minu soovi jargi ei lahe. Olin ainus, kes oosel kell 03.00 rongist maha tosteti ja soovitati tagasi Nanningisse soita ning Vietnami esindust kylastada. Onneks leidsin yhe kuti, kes mulle rongipiletiks natuke hiina raha vahetas ning hommikul kell 8 joudsin tagasi Nanningisse. Onneks kohtusin kohe piltilusa hiina neiuga, kes mulle head kylma olut pakkus ning uskumatult hea headjobi kinkis. Loomulikult. Ainsana tervitas mind Nanningisse saabumisel vihm. Aga Hiina mind ei murra. Mitte Hiina. Jooksin kiirelt Vietnami saatkonda kus selgus, et ka paevadega olin veidi valearvestanud. Mul pole kolm kuud olnud vahet mis paev on (ohtud on reeded ja hommikud esmaspaevad) ja yks kord kui on vaja toopaeva, antakse mulle laupaev. Loomulikult oli saatkond kinni ja nii ma siin Hiinas passin. Eks paistab mis saab. Akki hakkan Hiinat veel armastama, olen siin varsti kolm nadalat olnud. Meie viimane jutt Teise Tomiga jai, et ta soidab paev hiljem Nanningisse, kust bussiga edasi Vietnamisse. Seega peaks ta kohale joudma tana ohtul ja lahengi vaatama, kas leian ta rongijaamast yles. Kui ei leia, ootab tedagi Vietnami piiril tore yllatus:D.

Ja Urmas (Paet), palun jata detsembrikuu kolme viimase nadala dotatsioon Team Estoniale meie suurriigi propageerimise eest maailmas saatmata. Peame Hiina missiooni labikukkunuks.

Loppu midagi positiivset ka: Hiina ise on ilus!