no nii, nah hui (hiina keeles:hakkame minema)..

...elu on ikka seiklus kyll!

Kui Tups oli ilusti rohkete pisarate saatel Peking-Hanoi rongile pandud, laksin endalegi piletit ostma, sedapuhku Peking-Nanning, sest nii tuli odavam, kui otse Hanoisse p6rutada. Piletikassas selgus, et rongipilet on oodatust veelgi odavam, kuna kupees magamiskohti enam ei ole, ainult seisukohad.Eegas mul eriti manguruumi ka ei olnud, sest jargmine v6imalus oleks olnud 3 paeva parast ja see ei klapiks meie lennuplaanidega L6una-Vietnamist 3.jaanuaril.

Tulles siiski tsiviliseeritud yhiskonnast hellitasin lootust, et ehk on tegemist k6ige ylemise narikohaga v6i siis miks mitte miski mugav iste, tegemist siiski 30 tunnise rongiretkega, Hiina yhest otsast teise. Samas Hiina on ennegi yllatanud ja ei pidanud selle suurrahva huumorimeeles taaskord pettuma.

Alustasin jalutuskaiku perroonil rongi yhest otsast teise, otsides vagunit nr.4 Vaguni akendest v6is naha, et tegemist siiski magamislavatsitega ja ei nainud kedagi kuskil seismas, isegi mitte istumas.Vagun nr10, 9, 8,7,6,5..ai ai ai ..alates vagunist nr. 7 l6ppesid magamislavatsitega koos ka igasugused inim6igused ja algas s6it kylmale maale, kylmale maale, vagunites laulame me hymni hiina maale. ..kylmale maale...

Vagun nr. 4 oli oma sisekujunduselt ja m8bleerituselt m6eldud puhvetvaguniks, kus istekohti eraldasid lauad ja vahekaigus ruumi tapselt sihvakale ettekandjale ja kitsale serveermislauale. Kindlasti mitte ei olnud tegemist vaguniga, kuhu v6iks 30 tunniks sadadele inimestele seisupileteid myya. Egas ma yksest kaugemale ei j6udnudki, sest selleks ajaks kui mina vagunisse sisenesin oli v6imatu suitsuruumist kaugemale trygida.

Istusin oma seljakotile ukse nurka ja olin leppimas enda kibeda saatusega. Rongi liikuma hakkamisega kaasnes tugev tuulejuga otse nakku ja kuna uksed olid ka teisel pool, siis labis suitsuruumi jaine tuulet6mme, hiinlastel jalle k6ik hasti paigas, suitsuruum peabki hasti ventileeritud olema.

Olles selga pannud k6ik riided, mis mul maise varana seljkotis olid (neid ei ole palju, kott kaalub ca10 kg) yritasin kylmast vappuvate kinnastatud katega raamatul lehti keerata ja selget m6istust sailitada. Teadsin, et 30 tundi sellistes tingimustes vastu pidada saab raske olema. Kui jalad ara surid v6i kann kylmast ja ebaharilikust asendist kangeks jai, ei olnud lihtne end pysti ajada ja lihtsalt sirutada, selleks pidi koost88s viis hiinlast samuti endale kargu alla saama. Oh persse ja siis sai raamat ka just labi, 6nneks leidus kotis veel teinegi.

Esimene peatus oli Pekingist ca 4-5 tunni kaugusel ja sutsiruumi seltskonna nagudest v6is naha, et sellest peatusest v6ib saada elupaastja, kui piisavalt rahvast vagunist lahkuma peaks. Minu k6rval oli ema vaikse sylelapsega, kes 6nneks oli korralikult sisse massitud ja nagi ilusaid sooje unenagusid. Meie pilgud kohtusid hetkeks ja suutsime m6lemad kerge naeratuse naole manada. Sellistes olukordades saad aru, kui vahe on tegelikult 6nneks vaja, pidevad kylmast tardunud pilgud piidlesid sooja kupee poole.

Rong aeglustas, vagunis hakkas sagimine ja meieni j6udis nagus vagunisaatja, kes tegi kyll kurja nagu, kuid samas ka naeratas, vahemasti neile, kes teda sooja pilguga saatsid. Heitsin noorikule kelmika pilgu, muigasin ja raputasin pead, kui tydruk ennast salgavalt, labi rahvamassi ukseni pugeda yritas.

Uks avanes ja uued mordad olid mihklid juba peale ronima, sest eks olid nemadki nainud, mis olukord vagunis valitseb ja ehk harjunudki loomaklassis reisima. Vapper reisisaatja, see sama kellega pilke vahetasime, surus esimese trygija p6lvega uksest eemale ja karjus nii kolega ja k6va haalega, et isegi Mooses vaataks aukartusega, kuidas on v6imalik suurt massi kahte lehte ajada.

Vagunist valjus piiasval arvul inimesi, et suitsuruumi seltskond eelisjarjekorras sooja vahekaiku v6is sulada. Ise trygisin tapselt vaguni keskele. Yheti selleparast, et kyllap seal k6ige soojem ja samuti sinna m6lemast uksest k6ige pikem maa. Hiljem teadsin, et ei kahetsenud oma otsust, sest igast peatusest tuli rahvast ainult juurde, vahesed lahkusid. Uste vahetus laheduses ja suitsuruumides laks tihtipeale kergeks ryseluseks, millele jargnes veel pikalt hiinakeelset vali s6imu ja kirumist. Ja t6epoolest, seal oleks olnud v6imalik pystiseistes ka magada, sest pikalikukkumis ruum puudus - klaustrofoobikute eri :)

Rong valjus Pekingist 16:15 ja ca 22:00 ajal olin enda vahetute naabritega vagagi lahedaseks saanud, tahes v6i tahtmata seda. Kuna olin vagunis ainuke valge mees, kes k6igist yle nagi ja muuski erines hakati huvi tundma minu paritolu vastu. Leiti isegi yks noormees, kes natuke englist purssis. Naersime, et paris palju rahvast vagunis jne.Palusin sellel noormehel vagunisaatjalt kysida, et ehk on tekkinud m6ni vaba voodikoht inimeste vagunites ja kas oleks kuidagi v6imalik, end sellest olukorrast valja osta, mille peale vagunisaatjad neiud olid k6ik n6us mind endaga kaasa viima, enda kabiini, lubasin siiralt k6igiga kaasa minna. Natuke punastasid aga ei julgenud keegi miskit ette v6tta. Yks neiu siiski ytles, et paar vagunit edasi minnes peaks ehk saama ka voodikohta, kui m6ni on vabanenud. Pikemalt m6tlemata haarasin enda seitse asja (tegelt yhe seljakoti) ja algas takistusrada labi kolme vaguni. Kiirusel, meeter minutis, j6udsin taevavaravateni, kus selgus, et jarjekord taevatrepil oli ca poole vagunini. Ylla-ylla, oli ka teisi, kes olid n6us rohkem maksma paremata tingimuste eest.

Leppisin oma positsiooniga jarjekorras, olin viimane loomulikult, n6jatusin vastu kaasreisijaid ja jatkasin raamatulugemist. Minu seljataha kogunes veel rohkemgi optimiste, kyllap oli vagun nr. 7 veel rohkemgi ylerahvastatud kui nr.4 aga sellises yhiskonnas tuleb haarata igast v6imalusest, et ellu jaada. Tagasi minemisele ei tahtnud isegi mitte m6elda.

Vaguni teisest otsast oli kuulda miskit karmi naisterahva haalt ja rahvast langes taas kahte lehte. Poole vaguni pealt markasin labi rahvasumma ryhkimas sama 6ilsat hinge, kes oli v6idelnud ennist vaguniuksel mordadega, mis tagas suitsuruumi rahvale koha soojas vagunis. Kui tyrdruk minuni j6udis ja karmi haale, kuid pehme muigega minult piletit kysis, olin natuke arevil, sest viibisin hetkel vagunis nr.7 piletil aga kirjas vaguni number 4. Vaadanud piletit haaras piiga moodsa aparaadi ja kukkus sinna miskit sisse toksima, hetk hiljem printis sama imemasin valja uue pileti, millel uus hind ja uus vaguninumber nr.11 :) amnesty international oli kuulda v6nud meie abipalveid jaisest suitsuruumist. Maksin raha ja tanasin inglit taevase kingituse eest, oli ju ometigi 26.detsember, j6ulu teine pyha.

Oma soojas voodis teki all olles m6tlesin, et ei ole veel liiga vana, et mitte j6uluimedesse uskuda. Parimaks j6ulukingiks osutus soe magamisase Peking -Nanning rongis, kui aknataga kylmad miinuskraadid ja jaine tuul.