Püsse paugutama!

Jõudsin tagasi Darwinisse samal hommikul mil teine Tom pärlifarmi lendas. Kuna pärlifirma personaliosakonna asjaosalistel on käed-jalad tööd/pärleid täis, kuulatakse uusi töölesoovijaid/ohvreid üle vaid üks kord nädalas. See tähendas, et sinna ma nii kiirelt tööd ei saa ning vaja on koheselt midagi ajutist leida. Teatavasti polnud minu Bali tripp aasta algusesse eelarvestatud. Õnneks võisin juba samal õhtul oma CVsse kirjutada uue ameti- nightmanager. Uhke nimega amet peidab enda taga öövalvuti positsiooni ühes Darwini hostelis, mille eest raha küll ei maksta kuid mis annab mõneks ajaks tasuta elamine. Lisaks võib veel teisigi põnevaid asju saada. Mina näiteks sain kogemuse purjus aborigeene öösel hoovi mööda taga ajada ning angiini. Ma ei mäletagi millal ma viimati nii haige olin. Tuleb välja, et lisaks kõigele muule olin Aasias ära kaotanud ka imuunsussüsteemi, sest angiin on aasta alguses külgehakanud toidumürgituse kõrval juba teine haigus, mis mult pikki voodipäevi nõudnud on. Peab jälle tõsisemalt sporti tegema hakkama!

Muide ka teine Tom oli kaks ööd enne mind samas hostelis nightmanager. Kui minu pakett sisaldas tasuta elamist ja angiini, siis mu sõbral õnnestus ülemuselt või ma ei tea kellelt (äkki taaskord Karmapanga esindajalt) välja kaubelda veidi soodsamad tingimused. Tom vist veel küll enese teadmata on läinud pea kõikide meie hosteli töötajate ja mõnede põliselanike mälestustesse kui mees, kes vist enne sureks kui lahkuks oma ametipostilt. Olles lasknud ennast punasel veinil ja saksa neiul mõnda aega kiita, otsustas ta meeldiva õhtu mõlema osapoole jaoks veelgi meeldivamaks muuta ning koondas talle omase pedantlikkuse ja läbimõtestatusega neli arvutiruumi tumbat valvelaua taha voodisarnaseks ristkülikuks. Kus tegijaid seal nägijaid. Tundub, et pealtnäha geniaalsel plaanil oli vaid üks pisike auk, mis arusaadavatel põhjustel (vein ja tüdruk) sellel hetkel vaga ebaolulisena tunduma pidi. Nimelt naeratavad meie hosteli vaevukaetud valvelaua suured maast laeni aknad otse linna peatänavale. Sellega seoses tuleb meelde lugu Kadrioru lossist, mida valvanud sõdurile teda küllatulnud tüdruk meeldiva vambu mängis. Kahjuks oli asi valja tulnud ning vaene sõdurpoiss pidi paar päeva kartsas veetma. Sellele järgnes aga pisike puhkus, sest lossitrepil tekkinud olukorda nautides ei loovutanud valvur kordagi relva ning hoidis viimast lõpuni õlal.

Esmaspäev, 26 jaanuar on kohe kohe käes. Nimelt on see päev Austraalia kõige tähtsam päev suhteliselt originaalse nimega "Austraalia paev". No ja lisaks ka veel teise Tomi järgmine samm teel täiskasvanuikka, mille miilipostideks suunaga seljataha peaksid jääma juhtumised punase veini ja arvutiruumi tumbadega. Või siis veel ei peaks? No vaadates seda meest siis ma ütleksin küll, et see püss teeb veel nii mõnegi paugu ning niikaua kuni paugub püss, on ka mida blogis kirjutada. Palju õnne Austraaliale ning tulist püssirohtu Toomasele.

Ps. Tore vaadata, et ka Eestisse on lõpuks kevad jõudnud ja kogu linn rohelistes õites. Milline privileeg on elada paigas, kus minu arvates kõige ilusam aastaaeg saabub 4 aasta jooksul 5 korda. Jääb vaid õnne tänada, et meie lemmikpartei lipuvärv hall ei ole.