YMCA

Kaks nadalat tagasi lendasin Darwinist Nhulunbuy`sse uue parlifirma parlifarmi. Kuna minu endile leivaisa ei suutnud mulle kiirelt tood tagada, seadsin sammud teise kompanii kontorisse, kus minusugune suurte kogemustega parlur kohe toole vormistati:). Senini olen oma otsusega rohkemgi kui rahul ning pyyan oma esimese 6 nadalase vahetuse vaid erilubadega kylastataval aborigeenide polismaal Australaalia pohjatipus vastu pidada. Nagu oeldud, kaks nadalat on juba seljataga, neli veel ees.

Kui ma yleeelmisel neljapaeval Nhulunbuy`sse joudsin, ootas mind ees laev, kes mu yhes kogu meie farmiperele moeldud soodava ja joodava kraamiga ca nelja tunniga farmi loksutas. Esimesena sain tuttavaks laeva skipperiga (kapten). Teineteisele vooraste inimestena asetses meie vahel loomulikult jaakirme, mida Bret kiirelt lohkuma asus. Kapten selgitas, et oma partneriga parlifarmis tootamisest ei tule mitte midagi head valja. Eelmisel aastal tootas samas laevas kokana tema austraalia-uus-meremaa juurtega tydruk, kes tal lopuks yhest hambast poole valja loi. Selle neiuga loppaeve tehtud, otsustas Bret onne proovida jargmise tuttavaga. Austraalia-aasia juurtega tytarlapsega ei lainud ka paremini, sest too murdis Breti samast hambast teise poole. Ei maksa segavereliste tydrukutega lahedasi suhteid luua teadis elutark mees raakida. Meievaheline jaa oligi murtud.

Nyydseks on vast juba koik lugejad aru saanud, miks ma seda blogi ja neid lugusid hetkel yldse kirjutan. Et teie motteid ylemuse viimasest e-kirjast eemale viia? Kindlasti mitte. Asi lihtsalt selles, et vanad lood (eelmine blogi) ununevad uute valguses. Sellistel hetkedel on hea kui tagataskust vaatab valja moni lugu, mida nyyd jutustada.

Monda aega tagasi Darwinisse joudes avastasime, et seoses meeletute rahvamassidega mandri pohjaosas oli paris raske kiirelt elukohta leida. Olles labi kamminud nii monedki hostelid otsustasime probleemi lahendada meile omase aktiivsuse ja tosidusega ning suundusime seljakotid seljas lahimasse pubisse. Koik teavad ju, et parimad ideed synnivad kas siis just seal voi siis hommikuti habet ajades. Hommikust oli aeg aga kaugel ja teisel Tomil ei kasva ju habegi. Seega jai yle ainult pubi. Ja oligi vaja oodata ainult moned tunnid ja moned kannud kui pahe kargas idee, mida me kiirelt katsetama asusime. YMCA ehk noorte meese kristlik yhendus olla juttude pohjal Dawrinis tube yyrinud ning sinna me jumalik helk silmis suundusimegi. Mina leidsin kotist Filipiinide mingist kirikust ostetud risti ning teekond vois alata. Seljakotid seljas, rist kaes ning naeru tagant vaid vaevu valjaulatvade sonade saatel selgitasime hosteli uksehoidjale oma kavatsusi. Nojah, sellelt ukselt saadeti meid kenasti ketta otsa sama kiirelt kui me pubist selle ukseni joudsime. No oleks ma vaid teadnud, et vale kiriku risti kaes hoidsin...