America, fuck yeah!

Kuna selle aasta parlisaak osutus Team Estoniale vaga tulusaks, otsustasime koos Eesti riigile ola alla panna ning labi turismi ja meelelahutuse kodumaa pinnal viie nadala jooksul suuremate probleemideta suuremast osast rahast lahti saada. Tegemisi soosisid nii ilm kui ka sobrad. Peale viit nadalat oli aga aeg taaskord saabuvale sygisele nagemist ytelda, seljakotilt tolm maha pyhkida ning labi Rootsi, Qatari ja Singapuri Austraaliasse tagasi lennata. (Tom pyhkis tolmu koolikotilt, sest tema reisib ymber maailma sokipaari, mykude ja ainevahetust kiirendavate tablettidega). Juba Rootsi naitas, et kyllap tuleb ka see reis suhteliselt seiklusterohke. Nimelt onnestus meil sama paeva ohtul keset kiiret kolimisprotsessi yhes kortermajas lifti kinni jaada (vasakul) ning sellega kogu rasket fyysilist tood esimeselt kolmandale korrusele poole tunni jooksul torpeteerida.

Edasi ootas seitsmetunnine lend Qatari. Selle aja jooksul oli vahemalt yhel meist vaja lennupileti hinda mingilgi maaral kompenseerida ning Dohasse joudsime vaga roomsas meeleolus. Yks selleparast, et lennupileti eest makstud suur summa oli joodud veinide ja viskide ja konjakite ja rummide toimel vahenenud ning teine, kuna esimene tundis ennast vaga hasti (heade sopradena elame teineteisele alati kaasa). Lennujaamad on oma olemuselt igavad. Kui just... Nagu meile kombeks saanud, yritame ennast igavates paikades ja olukordades riigi poolt pakutava tsirkuseta ise lobustada. Onneks on meie iseloomu lennujaamade projekteerimisel arvesse voetud ning nendesse taxfree poed ehitatud. Poes saime teada, et uudistoode toonikvein on muuhulgas hea ka vereringele ning oma tervise eest hoolt kandvate meestena oli valik lihtne. Mingil hetkel voisidki lennujaamas ringiuitavad inimesed margata minust veidi lyhemat europiidi veest tilkuva peaga meeste wc-st inva wc-sse jooksmas kulpjas peopesas pyydlikult vedelat seepi hoides. Selgus, et mu sober oli otsustanud ranges islamiriigi lennujaamas inva wc-ss dussi alla minna kasutades selleks poti korval paiknevat pideed.

Austraaliasse joudes otsustasime yheskoos, et hoiame monda aega baaridest ja klubidest eemale. Selle mone aja all pidasime silmas no umbes paari nadala pikkust perioodi. Plaan oli kiirelt Darwinist idakalda suunas soitma hakata ning ennast taas natuke lodvemaks lasta siis kui molemal uus tookoht valja vaadatud. Naljakas on see, et sellel hetkel me seda juttu siiralt ka uskusime. Igal juhul votsime auto ning lahkusime Darwinist. Umbes saja kilomeetri moodudes ja radiaatori vooliku purunedes suure kuumuse tottu todesime, et vigu voib olla vaid kaks. Esimene ja vahemusutav oli see, et meie auto radiaator voib olla ummistunud. Teine ja palju loogilisem pohjus oli see, et me lihtsalt ei jatnud Darwiniga viimast korda hyvasti ja plaanisime kiirelt sealt pogeneda. Igal juhul soitsime aeglaselt linna tagasi ja laksime ohtul valja. Ja nii igaks juhuks puhastasime survepesuga ka radika. Ja auto pole veel nii hasti vuranud.

Pikemalt jaime pidama Cairnsis. Kaisime edasijoudnute sukeldumiskursustel ning tegelesime totaalse muutumisega Austraalia moodi. Kuna Cairnsi ooelu soosib naissugu pakkudes neile tasuta jooke, on loogiline, et diskrimineerimisele tuleb vastu hakata ning ennast naiseks riietuda. Cairnsis jagasime paar ood yhte hotellituba ka kahe ameeriklasega. Olles pohimees Walkerile Texase rangeri tunnusmeloodiat laulnud, saime kiirelt sopradeks. Walker vana kavalpea otsustas aga meie soprust kurjalt ara kasutada ning joi viimasel ohtul ennast konkreetselt purju. Mulle tundus, et Walker tunnetab siiski oma piiri sest varsti ronis ameeriklane oma ylemisele narile ning uinus. Nii poole tunni moodudes kuulsin aga paris kova mytakat. Sellist, mida tekitab umbes kaheksakymne kilone tomp nii kake meetri korguselt kovale pinnasele kukkudes. Mone aja parast tousis Walker maast pysti, nojatus vastu Tomi voodit ning kuses ennast tais. Kyllap ei meeldinud talle lombis paljajalu pikalt seista ning ettevotlikult otsustas Walker tagasi voodisse ronida. Sedapuhku aga enam mitte enda, vaid Tomi omasse. Onneks sain Tomi, kes veel linnapeal, enne kojujoudmist hoiatada. America, fuck yeah.

Jargmises loigus votame lyhidalt kokku viimase nadala suuremad syndmused... (tahtsin lihtsalt korraks selle politseikroonika kuti moodi k6lada). Aga igaljuhul:
Tomi vasak jalg on Itaalia yhe rikkama, Ferrari perekonna uksevahelt sisse vaatamas.
Meie autol loodi taas aken sisse ja taas varastati ara vaid Tomi tyhi seljakott. Ausalt mis kurat minu seljakotil viga on et seda ei tahetud.
Paar paeva tagasi yristas Tom yhes pisikeses bensiinijaamas teepeal faasanit autosse meelitada. No et oleks toredam soita ja et ehk kolbab syyagi. Ja siis teisel paeval yhel troopikasaarel, kus suure Landcruiseriga ringi rallisime, yritas ta sama dingoga teha. Eesti on oma superstaari leidnud.