Lugu juhtunud yks viisteistkymmend aastat tagasi Ida-Virumaal J6hvi kandis, kus Tupsul kombeks suviti vanavanemate juures koolivaheaega veeta. Lulla-Heino, nyydseks juba Mulla-Heino,(olgu muld talle toitev) olnud vanavanemate hea peretuttav, kui mitte miskit liini pidi sugulanegi ehk.
S6itnud Tups enda uue punase ereljukas-9-ga pea pysti ja juuksed tuules vahvalt lehvimas, kui marganud eemalt Lulla-Heinot tema suunas patseerimas. Muidu oleks ehk kohtumine piirdnud p6gusa tervitusega, kuid mitte sel korral.
Nimelt oli Tups just oma erekale (siinkohal pean silmas siiski jalgratast ereljukas-9't) uue ja v6imsa dynamo ostnud ning selle isiklikult (vanaisa abiga) ratta kahvli kylge kinnitanud ja juhtmedki esilaternani vedanud. Sellisest suursyndmusest pidi teavitama vahemasti 3/4 J6hvi rahumeelsest rahvast. Kuna pressiteateni asi ei j6udnud otsustas Tups personaalselt igale kodakondsele oma dynamo v6imsust ja pimestavat laterna helki demonstreerida.
Nyyd tuleb taas mangu Lulla-Heino, kes juhtus just, sel "paikselisel" eestimaa suvepaeval, Tupsu tulevargi promoringi vahetusse lahedusse. Egas tol ajal lihtsaid asju ei olnud poes myygil, kyllap ei olnud kombeks toota tarbijas6bralikke vidinaid. Ergonoomika ja praktilisus ei kajastunud yheski viisaastaku plaanis. Miks peaks dynamo kuidagi lihtsamalt vastu ratast kaima, kui mitte manuaalselt. Enamjaolt s6idu ajal siis varbaga tagant aidates, minu maletamist m88da. Aga mida ka mina tean. Aga Tups teadis tapselt.
Kindel plaan oli Lulla-Heinole v6imalikult lahedale vandata ja seejarel kiire ja osava liigutusega dynamo aktiveerida ning pimestav kiir Heinole silma suunata. K6ik ainult eesmargiga heale peretuttavale muljet avaldada. Tehtud, m6eldud, v6iks siinkohal sarkastiliselt lisada.
K6ik tundus sujuvat esialgu plaaniparaselt. Lulla-Heino k6mpis pahaaimamatult Tupsu p6rgumasina suunas ja Tups oli valmis, suur varvas vastu dynamot. "Ainult m6ni meeter veel ja kyll ta siis naeb ja siis m6nda aega ei nae" m6tles Tups omakeskis.
Oligi hetk kaes, Tupsu suur varvas tegi kiire ja tugeva liigutuse, t6ugates dynamo-rullikut rehvi suunas, kuid oh hada... Erutusest ja liigsest adrenaliinist pakatav Tups oli nihutanud inimv6imete piire ja j6uliselt dynamo hoopis esiratta kodaratesse lykanud. Edasi juhtus k6ik fyysika seadustega koosk6las. Esiratas blokeerus, aga Tupsu momentumit see pidurdada ei suutnud, mispeale Tups suure kaarega Lulla-Heino ette asfaldile prantsatas. Kui Tups hetk hiljem endale pildi uuesti ette sai ja verise naoga Lulla-Heinole otsa vaatas, oli viimane muljetavaldavalt hammeldunud. Tehtud! Mulje avaldatud.
Siinkohal tahaksin noormeestele sydamele panna, et kui on plaanis oma kallimale muljet avaldada, siis tihtipeale ei piisa lillekimbust v6i k6rvar6ngastest - 6ppige meistritelt!
PS! Tupsul olla veel olnud ka kaugelt pidi sugulaseks Viiuli-Elsa aga temast juba jargmine kord pikemalt.
Tervitades, Onu Remus
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comments:
Meil oli maal Joodik-Jaan, kes käis vanaema juures pisikesi tööotsi tegemas,pudeli eest loomulikult, nagu nimigi vihjab.Ükskord ehitas ta keldrile uut treppi, aga puhtjuhuslikult või tugevast joobest tulenevalt unustas ta kaks viimast astet lisada ning kui vanaema uut treppi kaema läks, läbis ta päris korraliku lennu kartulisalve otsa.Ei, Joodik-Jaan oli tubli mees!
Ootan huviga postitusi teie uutest seiklustest või siis meenutusi varasematest.
Post a Comment