Tuesday, June 21, 2011

Voidupyha motteid..


Ei hakka sisse juhatamagi :P kaisin Sydney lahistel Eesti Kylas aktusel konet pidamas. Vaga meeldiv seltskond. Kiitsin ja manitsesin kaashoimlasi. Jagan oma motteid ka teiega.

...



Mul on suur au olla täna siin teie ees. Mida minusugune jõmpsikas Võidupühast või Vabadussõjast ka teab? Kui aus olla, siis pidingi faktide osas väikse ajaloo kordustunni tegema. Kõnes suudaks veel kuidagi aastaarvude lõpud alla neelata, aga tekst pidi ka lehte minema ja trükimust ei andesta midagi.

Veelkord mul on vaga hea meel täna, võidupüha aktusel Thirlmeres, seista teie ees ja jagada oma mõtteid. Kui mul paluti täna siia tulla, mõtlesin, mis võiks olla minu sõnum, kes ma olen sündinud 64 aastat pärast Võnnu lahingut? Ajalugu uuesti ümber jutustada oleks ilmselt lihtne, küllap teate seda kõik minust pareminigi.
Võnnu all ma ise ei olnud, seega ei saa teile seda vahetut tunnet edasi anda. Võtan täna vabaduse käsitleda Võidupüha nii nagu mina seda näen ja tähistan - päeva, kus võtame aja, et tänada kõiki neid, kes on olnud osalised selles, et meil on Eesti Vabariik!

Olles sündinud 1980-ndate alguses on mul olnud võimalus elada Eestis suurte muutuste ajal. Ja väga huvitaval ajal: mitmed rahareformid, rubla-kroon-euro, suurimpeeriumi Nõukogude Liidu lagunemine, Eesti taasiseseisvumine, ühinemine mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega (EL, NATO, OECD) jne. Keerulistel aegadel ja ootamatutes olukordades, kus inimesed on oma nn comfort zonest ehk mugavustsoonist välja lükatud, avaldub nende tõeline pale. Kas hoitakse kokku või joostakse arglikult laiali. Pean tõdema, et vaiksed eestlased, kes tammsaareliku ontlikkusega pigem väikses metsatukas omi tegemisi teeks, on võimelised ühisel rindel suuri asju korda saatma. Ja ütlen seda julgelt, sest olen mõnel korral ise selle tunnistajaks olnud.

1989 aasta augustis toimus MRP 50. aastapäeva märkiv Balti kett, millest võttis osa üle Baltikumi ligi 2 miljonit inimest. Olime perega parajasti Viljandis. Isa ja ema olid otsustanud samuti ketiga Viljandi lähistel ühineda. Kuna tegemist oli siiski rahumeelse demonstratsiooniga kuhu mindi koos peredega võeti ka mind kaasa. Olin ise 6 aastane, aga üsna hea ettekujutusega, mis eesmargiga kogunetakse.

Poliitilise taustaga hoidis mind hästi kursis isa. Vaatasime tihti koos nii vene kui eesti uudiseid ja ajapikku tekkis arusaam, kes kuhu leeri kuulub. NSV Liidu propaganda tegelasi oli isegi nende tausta teadmata telepildis kerge eristada: kole, lärmakas ja venekeelne.

Maletan, et peatusime Viljandis sugulaste juures ja jälgisime TV ja raadio ülekandeid ketist. Tee ääred olid autosid ja rahvast paksult täis, paljud olid tulnud pillidega, et saata rahvuslikke laule, mis tuju üleval hoidsid. Kui väljas juba hämaramaks läks, viidi mind tagasi sugulaste juurde öömajale, kas vanemad veel tagasi ketti läksid, ei mäleta.

Kõnet kirjutades vaatasin internetist dokumentaalkaadreid Balti ketist ja pisarad tulid silma. Aga need ei olnud kurbuse pisarad. Lähikaadris näitas ühte vanatädi, väsinud pilk silmis. Tema käed olid raskest tööst moondunud, nii tugevasti hoidis ta oma hõimukaaslase kaest kinni, olles osa kõige kangemast ketist mida inimsilm on näinud. Väsinud pilgus oli siiski värelev lootusekiir. 50 aastat repressioone ja ajupesu ei olnud suutnud seda kiirt kustutada.

Balti kett oli imetlusväärne solidaarsuse ilming, mis äratas ülemaailmset tähelepanu. See erakordset sünergiat kandev inimkett koos laieneva rahvusvahelise toetusega ajaloofaktide avalikustamisele sundis lõpuks 1989 aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi tunnistama Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks.

Mitte keegi balti keti korraldajatest ei suutnud uskuda nii laiaulatuslikku osavõttu. Ka kõige hullumeelsemad prognoosid rahvahulga suhtes osutusid kordi väiksemateks reaalsusest. Minu silmis oli Balti kett osa modernsest vabadusvõitluseset ja pean seda suurejoonelist kordaminekut Võidupühal mainimise vääriliseks. Sest meie võitsime!

Kui Balti kett oli näide rahumeelsest meeldetuletusest maailmale, et Baltikum ei ole rahul sellega, mis on juhtunud viimase 50 aasta jooksul, siis igapäevases tänavapildis võis näha vastasleeride süvenevaid pingeid, mis tihti kulmineerusid sugugi mitte rahumeelsetes noortekampade omavahelistes arveteklaarimistes. Hoovipeal suhtlesin palju vanema venna sõpradega, kes olid parajasti just teismeeas ja väga verised Nõukogude Liidu korra peale. Kuulati Nõukogude Liidu vastase sõnumiga punk muusikat ja käidi regulaarselt venemeelsete noorukitega jõudu katsumas. Loobiti üksteist kividega, lähivõitluses kasutati peale rusikate kette ja kaikaid. Populaarseteks viskevahenditeks, näiteks Tallinna kesklinna jõukudel kujunesid kasutatud suured patareid. Tihtipeale tuli kannatanutele kutsuda kiirabi.

1991 aasta jaanuaris, pärast Vilniuse sündmusi, rajati Toompeale barrikaadid. Suured põllukivi kamakad tõsteti kraanadega Komandandi teele ja Falgi teele. Elasin sel ajal südalinnas ning vanalinn, kaasaarvatud Toompea, oli minu lapsepõlve tagahoov, kus teada iga õu ja tänav. 1991 aasta jaanuaris olin juba väike koolipoiss, tervelt kaheksa aastane ja erinevalt võibolla tänapäeva kaheksa-aastasest oluliselt iseseisvam ja seiklushimulisem. Info Toompeale paigaldatavatest barrikaadidest levis üle terve Eesti, kulutulena. Hoolimata ema manitsustest ja võimalikust tankirünnaku ohust Toompeale oli meil tingimata tarvis minna asja uurima, et veenduda barrikaadide eheduses. Alles aastaid hiljem saan aru ema murest ja pahameelest, et keelutsoonis ronimist harrastasime. Oli ju Leedus tänavatel vahetult verd valatud!

Kui 1991 aasta augustis kutsus Vabariigi vastloodud valitsus eestlasi üles Toompead ja teletorni kaitsma, siis võeti kuulda ja moodustati ühine kaitseliin. Noored pereisad, reservohvitserid, kel vähegi julgust suundusid valitsuse palvel strateegilisi objekte valvama. Kodudes oldi kogunenud telerite ja raadiote ette, hoides hinge kinni, et ülekanded ei katkeks, mis oleks tähendanud vaid üht!

16 aastat hiljem 2007 aasta aprilli 'pronksmehe' rahutuste ajal oli valitsuse strateegiaks säilitada rahu ja lasta professionaalidel mässajatega tegeleda. Oli ju Venemaa eesmärgiks Tallinna tänavatele ohjeldamatut anarhiat külvata lootuses, et korrakaitse üksused kaotavad olukorra üle kontrolli ja valitsus toob tänavatele kaitsevae. See oleks andnud Venemaa valitsusele väga hea ettekäände kaasata vene kodanike kaitseks oma sõjavägi. Ei taha siit enam edasi mõeldagi.

Mis ma tahan sellega öelda. Eestlased hoiavad kokku ja hoiavad vajadusel ka tagasi! Tark ei torma. Järelikult on aastate pikkune Kaval-Antsu ja Vanapagana mängimine suure naaberriigiga meie riigijuhtidele nii mõndagi õpetanud. Rahvaarvult väiksed, aga vaimult suured! Meie võit! Tuleb tähistada, teeme seda täna, Võidupühal.

Võit Vabadussõjas oli rahva vaimu võit ebakindluse ja hirmu üle. Võimalikku agressorit ei heiduta meie rahvaarv ega absoluutarvudes väike armee. Heidutab hoopis arusaam, et rahvas on valmis oma riiki kaitsma ning oskab seda vajaduse korral ka teha. Et rahvas hakkab vajadusel vastu. 2007 aasta aprilli rahutustes pääses Eesti tänu sellele, et hoidsime ennast tagasi ja ei läinud provokatsioonidega kaasa. 1919 aastal oli ainuõige näidata vaenlastele meie kaitsetahet ning lähtuda Laidoneri strateegiast - parim kaitse on rünnak!

Kallid saalisviibijad, teil on olnud au ja suur vastutus rasketel aegadel kanda edasi meie keelt ja kultuuri. 50 aastat olite meile moraalseks toeks ja justkui vanemaks vennaks kellele võib alati kindel olla. See, et teie või teie vanemad olid sõja tõttu sunnitud oma kallist kodust lahkuma, on ühtepidi paremini aidanud elus hoida eesti kultuuri, sest nüüd on meie juured pea igal kontinendil ja Eesti kultuur on meie sisemine, viimane ja kõige olulisem kaitseliin.

1919 aasta 23. juuni võit Saksamaa üle Võnnu all tähistab tänapäeval kõiki võitlusi, mida on peetud Eesti iseseisvuse nimel, meenutatakse neid, kes on andnud oma panuse Eesti vabaduse eest. Ühtlasi antakse järeltulevatele põlvedele edasi vabaduse tuli, mida keerulistel aegadel ühiselt turvata tuleb. President Lennart Meri on öelnud, et vabaks kasvamine nõuab aega. Anname aega!

Meil kõigil nii Austraalias kui ka Eestis lasub suur vastutus oma kodumaa ees. Kas suudame järgmise põlvkonna ja sellele järgnevad põlvkonnad eestlasi kasvatada vaba riigi väärilisteks, tugevateks ja terveteks kodanikeks, kes mõistavad seda, millise hinnaga on võidetud vabadus ja kui kergelt võib taas kustuda vabaduse leek tõrvikus.

Me ei tohi lasta järeltulevatel põlvedel unustada neid võite, neid olulisi pöördepunkte, mis lubavad meil täna siin Võidupüha tähistada. Olgu Võidupüha igal aastal meeldetuletuseks, et hetkekski ei tohi kaotada valvsust ja võtta vabadust iseenesest mõistetavana!

Elagu Võidupüha, elagu Eesti Vabariik!

Sunday, April 25, 2010

video

Sydneys elavad parkides vaiksed armsad opossomid, Canberras kohtusin pargis jalutades hoopis huvitavat isendit. Alaskal on seadusega keelatud pildi tegemise eesmargil krisli karu talveunest aratada, Kadrioru pargis on yleval hoiatavad sildid ryndavatest oravatest, Canberras ei teavitanud mind miski parkides valitsevast ohust. ..ta nagi nii nupsu valja, ei saanud lihtsalt m88da jalutada, aga oleks pidanud...

Tuesday, April 20, 2010

Friday, November 6, 2009

Miks peaks WC-s ara kaima enne j6usaali mitte parast!

Sindi ooperimaja

Miks peaks WC-s ara kaima enne j6usaali mitte parast!

K6igepealt tanan k6iki, kes minu poolt haaletasid! Seekord usaldati mind rohkem kui eelmistel valimistel, nimelt andis oma haale mulle tervelt 17 inimest. 17 haalega seekord volikokku ei paasenud, sestap tuli siin mail ringi kaeda, kust leib lauale tuua. Eestis puhkusel olles 6nnestus meil Tupsuga merekoolis omandada rahvusvahelised madruse paberid, mis kulusidki marjaks ara. Kui peale kahte korda CV isiklikult koheletoimetamist meid ikka intervjuule ei palutud, otsustasime end ise vestlusele kutsuda. Syydimatus viis sihile, ning alustasime juba jargmine paev t88d, Sydney Harbori k6ige suuremal vaike kruiisilaeval madrus/stjuuarditena. http://www.captaincook.com.au/home.asp?pageid=5562BD355DD2416E&fleetid=0E108606384D5591&mgid=185.


Uhke vormiriietus ja hostelid vallutanud saksa insenerid ajasid meid vagisi endale Sindis valjapeetumat elupinda otsima. Uus kodu on Pitt St. Sydney kesklinnas, mina 13 korra paal, Tups 31 korrusel. Kuna ma k6rgust kardan, siis ei julge Tupsule kylla minnagi, sestap kohtumegi pigem 6,7 korrusel asuvas j6usaalis v6i saunas. Uhtlasi on meie kasutada korralik 20 meetrine bassein, mullivann, squashivaljak, pinksi laud ja BBQ area.

Minul on 6nn jagada oma tuba kahe Korea vennaga, kes yhtlasi jagavad ka voodit, ma siiralt loodan, et nad t6epoolset on vennad nagu nad vaidavad. Minu jaoks on nad k6ik Jacky Channid :) Peris 66vastav oleks kogeda aasia gei pornot live's k6rval voodis. Sellisel juhul ei oleks minugi kann kaitstud ja ohutusmeetmena tuleks igal 6htul padi kanni kylge teipida. Eriti v6luv marklaud olen ma perse-vendadele pubist koju tulles, kui mul kombeks end taiesti alasti koorida ja suu lahti ramedalt norsata. Vibratsioon mida minu kurk norskamise ajal suudab pakkuda ei jataks yhtki pepu-venda yksk6ikseks :) Raagin siin kyll tinglikus k6neviisis, aga mine sa tea, ehk polegi enam tagant poolt syytu, aasia mehe uhkus pole just suurem asi. V6ibolla ma lihtsalt ei tunne, kui nad kordam88da mind ara kasutavad, hommikul kummardavad viisakalt sara silmis"good morning Tom"

Olen palju uut 6ppinud aasia tavade ja kommete kohta. Naiteks tavaline hambapesu ei piirdu ainult hammaste, igemete ja keelega vaid hari on vaja toppida nii sygavale kurku, et okserefleksist keha vappuma hakkab. Jes, Koreas on kombeks ka mandleid harjata!


Nyyd aga vastus pystitatud kysimusele. Suurem osa teist, kallid blogilugejad, lootsid sisimas, et ma end j6usaalis tais lasin-'suurest pingutusest andis sulgurlihas jargi', m6tlesite endamisi. Pean teile ses osas pettumuse valmistama. Lugu nimelt jargmine.

Peale j6usaalis kaimist laksin WC-sse, nautisin aega iseendale. Istusin pikalt, lugesin kahhel plaate p6randal, p6rnitsesin suurt veeloiku dushi kabiini ees ja t6desin, et oleks dushimatti tarvis. T6usin pysti, lasin vett aga pott vajas veel lisa hoolitsust. Haarasin harja ja hakkasin usinalt kyyrima. Olles aga asja tulnud j6usaalist, siis ei olnud 6blukesest peldikuharjast minu ylespumbatud torsole vastast mispeale viimane praksatades pooleks laks. Made in China, lugesin pihkujaanud 1/3 kaepidemelt. No m6ni ime, et tegemist ei olnud profi t88riistaga, viimati, kui Hiina Vahvavabariigis kaisin, ei olnud seal WC-s pottegi, auk oli ainult maa sees, mille k6rvale sobiks pigem labidas, kui hari. Anyways, kirusin tervet mandriaasiat ja laksin poodi uue harja ja yhtlasi ka dushi mati ostingule.

PS! Olge korralikud lapsed, pakapikud on juba liikvel!

Thursday, October 15, 2009

Valimistest!


Hahaa, tehke jargi! Arvasite, et olen Austraalias? Teil on 6igus :) Leidke pildilt k6ige nagusam kandidaat :)

Need kes veel ei tea, siis sel pyhapaeval 18. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Ei jata saarane suursyndmus yksk6ikseks ka teie armastatud blogitegelasi. Kas minna haaletama? Miks minna haaletama? Mis ma selle eest saan? jne

"Oh ma ei tea, krt pyhapaeval on kindlasti pohmakas ja valimisjaoskonnad pannakse juba a la viiest kinni, ma ei ole selleks ajaks veel tervenisti voodistki pysti saanud, pealegi mis see minu haal ikka muudab". Kas tuleb tuttav ette. Kui JAH, siis otsige abi Anti Liivi juurest, las teeb systid ara.

Valima minnakse erinevatel p6hjustel, samuti jaetakse valimatata erinevatel p6hjustel. Tylgastava valimisreklaami yledoos on kahtlemata yks domineerivamaid argumente, miks jaetakse oma kodaniku kohus taitmata.

Tuleb aru saada oma rollist, kui valija. Igal haalel on v6rdne kaal. Harva saate olla presidendi, linnapea v6i Anu Saagimiga samas kastis.(piltlikult kastis, viidates India kasti systeemile, v6iks isegi hoobelda ja 8elda, Saagimiga samas kirikus) Nooremale lugejaskonnale teen igaks juhuks hiljem naite Liis Lassiga ja vanemale generatsioonile piisab Eve Kivi mainimisest, et vanaharradel veri peast valguks ja daamid kogu vere just vastupidiselt pahe pumpaks, et kadedusest punastada. Eks mingis eas daamidel tulebki kasuks kogu aeg end pisut piinlikult ja patusena tunda, tagamaks tervislikuma ja loomulikuma jume kui mistahes jumestuskreemid ja p6sepunad suudavad pakkuda. K6rvalnahtudena v6ib kaasneda kolleegide uudishimu kergelt litsaka aura vastu. Oi ei, kas t6esti tema! Poleks iial uskunud. Liigse punetuse korral v6idakse kahtlustada hommiku kohvi k6rval brandi kuritarvitamist, halvemal juhul l88vet.

Argem olgem nii kitsarinnalised. Ei maksa end lendu lastud lubadustest lollitada lasta. Annan siinkohal paar napunaidet nn. syytutele valijatele, kes on otsustanud sel korral haaletamise tee esimest korda ette v6tta.

Laias laastus on valida kolme suuna vahel: parem, vasak ja keskmine.

Parempoolsed hoolitsevad klassikaliselt j6uka eliidi eest, alandades makse, kasvatades yhiskonnas ebav6rdsust ja liigset polariseerumist. Vihje, kui figureerid tihtipeale seltskonna ajakirjanduses v6i saja Eesti rikkaima inimese nimekirjas, siis vali reformistid, sest oled yks neist ja omi hoitakse!

Vasakpoolsete eesmargiks on suurendada kesklassi, andes k6igile v6rdsed v6imalused taisvaartusliku elu elamiseks. Vihje, kui sa ei ole superstaar vaid tavaline maksumaksja, kes vaartustab kindlustunnet ja turvalisust, siis vali Sotsiaaldemokraadid.

Keskmine valik on kindlasti m6nel puhul 6igustatud, hetkel ei tule yhtegi head naidet :) ah jaa, kui oled kibestunud penskar, kes helistab raadiosse ja kirub riiki, ning n6uab parlamendi liikmete palkade vahendamist, siis vali Keskerakond! PS! Lugejatele tuttav Igor Mang on samuti keskerakonna austatud liige. Jou jou jou vali Mang, mitte Lang!

Harva antakse v6im rahva katte. Tore on vaadata, kuidas valimiste eel m6ned, muidu ylbed ja ennasttais, rahvasaadikud malbeteks muinasjututegelasteks kehastuvad. K6ik tahavad olla printsid ja printsessid. Isegi rahvale jagatud 6unad ei parine kurjalt v66rasemalt. Kuid peale 6unte on korvi kogunenud ka arvestataval maaral pori, mida kombekohaselt konkureerivale 'kuningriigile' meedia vahendusel katapulteeritakse. Ja tegemist ei ole kaugeltki mitte ravimudaga!

Me peame k6ik minema valima! Kasv6i selleparast, et kui valimistulemused on avalikuks tehtud ja k6ik on ikka sama persses, oleme vahemasti enda vastu ausad olnud ja k6ik v6imaliku teinud. Saame rahulikuma sydamega magada ja kui tahame poliitikuid kiruda, siis v6ime teha seda 6igustatult, sest oleme oma kodaniku kohuse taitnud aga sittagi pole muutunud.

Me peame k6ik minema valima, et valimistulemused kajastaksid k6igi arvamust ja visiooni oma kogukonna parendamisel. Arva, kas "kibestunud penskar" laheb valima? Jah, sest see on ainuke sissekanne tema aasta agendas. Ja kas me tahame, et valimistulemused kajastaksid kibestunud inimeste visiooni? Ei, me tahame, et ka meie varske arvamus oleks arvesse v6etud, sest ka meie elame selles kogukonnas ja kauem, kui tagurlikud entusiastid!

Valige valimised!

Thursday, September 17, 2009

Hoiatus lapsevanematele!

Kui vanakooli seltskond oli harjunud nagema Hannibal Smithi A-Ryhmast koletise kostyymis veest valja komberdamas, siis nii nagu on ajad muutunud nii ka koletised.

Noored emad ja isad. Arge jatke oma pisiperet jarelvalveta!Kumb neist on Tupsu?

Kuidas Tups Lulla-Heinole muljet tahtis avaldada

Lugu juhtunud yks viisteistkymmend aastat tagasi Ida-Virumaal J6hvi kandis, kus Tupsul kombeks suviti vanavanemate juures koolivaheaega veeta. Lulla-Heino, nyydseks juba Mulla-Heino,(olgu muld talle toitev) olnud vanavanemate hea peretuttav, kui mitte miskit liini pidi sugulanegi ehk.

S6itnud Tups enda uue punase ereljukas-9-ga pea pysti ja juuksed tuules vahvalt lehvimas, kui marganud eemalt Lulla-Heinot tema suunas patseerimas. Muidu oleks ehk kohtumine piirdnud p6gusa tervitusega, kuid mitte sel korral.

Nimelt oli Tups just oma erekale (siinkohal pean silmas siiski jalgratast ereljukas-9't) uue ja v6imsa dynamo ostnud ning selle isiklikult (vanaisa abiga) ratta kahvli kylge kinnitanud ja juhtmedki esilaternani vedanud. Sellisest suursyndmusest pidi teavitama vahemasti 3/4 J6hvi rahumeelsest rahvast. Kuna pressiteateni asi ei j6udnud otsustas Tups personaalselt igale kodakondsele oma dynamo v6imsust ja pimestavat laterna helki demonstreerida.

Nyyd tuleb taas mangu Lulla-Heino, kes juhtus just, sel "paikselisel" eestimaa suvepaeval, Tupsu tulevargi promoringi vahetusse lahedusse. Egas tol ajal lihtsaid asju ei olnud poes myygil, kyllap ei olnud kombeks toota tarbijas6bralikke vidinaid. Ergonoomika ja praktilisus ei kajastunud yheski viisaastaku plaanis. Miks peaks dynamo kuidagi lihtsamalt vastu ratast kaima, kui mitte manuaalselt. Enamjaolt s6idu ajal siis varbaga tagant aidates, minu maletamist m88da. Aga mida ka mina tean. Aga Tups teadis tapselt.

Kindel plaan oli Lulla-Heinole v6imalikult lahedale vandata ja seejarel kiire ja osava liigutusega dynamo aktiveerida ning pimestav kiir Heinole silma suunata. K6ik ainult eesmargiga heale peretuttavale muljet avaldada. Tehtud, m6eldud, v6iks siinkohal sarkastiliselt lisada.

K6ik tundus sujuvat esialgu plaaniparaselt. Lulla-Heino k6mpis pahaaimamatult Tupsu p6rgumasina suunas ja Tups oli valmis, suur varvas vastu dynamot. "Ainult m6ni meeter veel ja kyll ta siis naeb ja siis m6nda aega ei nae" m6tles Tups omakeskis.

Oligi hetk kaes, Tupsu suur varvas tegi kiire ja tugeva liigutuse, t6ugates dynamo-rullikut rehvi suunas, kuid oh hada... Erutusest ja liigsest adrenaliinist pakatav Tups oli nihutanud inimv6imete piire ja j6uliselt dynamo hoopis esiratta kodaratesse lykanud. Edasi juhtus k6ik fyysika seadustega koosk6las. Esiratas blokeerus, aga Tupsu momentumit see pidurdada ei suutnud, mispeale Tups suure kaarega Lulla-Heino ette asfaldile prantsatas. Kui Tups hetk hiljem endale pildi uuesti ette sai ja verise naoga Lulla-Heinole otsa vaatas, oli viimane muljetavaldavalt hammeldunud. Tehtud! Mulje avaldatud.

Siinkohal tahaksin noormeestele sydamele panna, et kui on plaanis oma kallimale muljet avaldada, siis tihtipeale ei piisa lillekimbust v6i k6rvar6ngastest - 6ppige meistritelt!

PS! Tupsul olla veel olnud ka kaugelt pidi sugulaseks Viiuli-Elsa aga temast juba jargmine kord pikemalt.

Tervitades, Onu Remus